Ewert Sundja jõuline ja särav lavapersoon eestimaalasele tutvustamist ei vaja. Kindlasti aitas publiku laiemat tähelepanu võita 2003 aasta võit ETV korraldatud lauluvõistlusel "Kaks takti ette" ning osalemine Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse eelvoorus 2004. aastal, kus Ewert esitades Vaiku Epliku laulu "Dance".

Muusikaga on Ewert kokku puutunud juba lapsepõlvest peale, ta on laulnud koorides, õppinud Nõmme Muusikakoolis klaverit ja Georg Otsa nimelises Muusikakoolis pop- jazzlaulu. Oma esimese ansambli The Provokers pani ta kokku 1998. aastal, bänd sai tuntuks eesti kristliku muusika ringkondades. 2002. aastal pani ta kokku oma teise bändi Precious, mis tegutses lühikest aega, kuid andis hea kogemuse bändijuhi tegemistest.

Jazzipublik on Ewert Sundjaga tuttav ka läbi mitmete esinemiste Jazzkaarel. 2004. aasta kevadel andis Ewert kontserte koolides, mis kõikjal väga soojalt vastu võeti ning laulis kontserdil "Jazzis ainult mehed".

Tihti esineb Ewert ka duos Virgo Sillamaaga, siis jälle jazz- või rockansambliga Lisaks esinemistele kirjutab Ewert ka ise nii muusikat kui laulusõnu.

Praegu teeb proovi alternatiivrokkbändiga, et varsti koos avalikkuse ette astuda.

Rebecca Kontus on laulnud kogu elu. Lauljakarjäär algas juba 2 aastaselt. Ta on õppinud Otsa-koolis pop-jazz laulu erialal. Praegune bänd on Rebeccal Otsakooli tudengitest koosnev peamiselt omaloomingut viljelev R-Corp.  Nende gruuviva ja funkiva muusika autoriteks on Rebecca ja noor saksofonist Mairo Marjamaa. Oma lemmikžanrideks peab Rebecca funky’t, hip hop'i ja jazz’i. 

Püha Miikaeli Poistekoor on spetsialiseerumisega vanamuusikale ja sealhulgas gregooriuse laulule ainulaadne eesti poistekooride seas. Koor on loodud kristlikule pärandkultuurile orienteeritud hariduskeskuse, Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikaprogrammi raames.

Miikaeli Poistekoori repertuaaris on peamiselt ajalooline kirikumuusika: gregooriuse laul, varajane polüfoonia ja eesti vaimulikud rahvalaulud.Vähemal määral tegeletakse ilmaliku rahvamuusikaga, kavas on ka mõned regilaulud. Väga põnevaks osaks koori tegevusest on ühistöö Poola liturgilise draama stuudioga "Wegajty", kellega koos on korduvalt esitatud X sajandist pärit liturgilist draamat "Süütalaste hukkamine".1997.a.oli Püha Miikaeli Poistekooril haruldane võimalus laulda Tallinnas, Niguliste muuseum-kontserdisaalis koos ühe Euroopa tuntuima gregoriaani muusika esitaja D.Vellardiga.

CD-plaat varase kirikumuusikaga, mis valmis Miikaeli Poistekoori ja stuudio "Linnamuusikud" ühistööna, pälvis 2003 aastal USA veebilehekülje "Treble Voices" kuu parima plaadi tiitli.
Miikaeli poistekoor on edukalt esinenud Skandinaaviamaades, Venemaal, Baltimaades, Poolas, Tsehhis, Prantsusmaal ja Saksamaal.

2003. aastal võeti Miikaeli Poistekoor vastu ülemaailmse liturgilist muusikat laulvate lastekooride organisatsiooni Pueri Cantores liikmeks. Organisatsioon koondab tuhandeid kirikumuusikaga tegelevaid noori lauljaid ja korraldab regulaarseid kooride festivale, kuhu sõidavad kokku koorid väga erinevatest riikidest. Lauldakse koos ühistel jumalateenistustel ja kontsertidel ning tutvustatakse oma maad ja muusikat. 2004. aasta suvel osales Miikaeli poistekoor PC Kölni kokkutulekul, millest võttis osa 173 koori 23-st riigist. Meie muusika, eriti aga Eesti vaimulikud rahvalaulud tekitas ootamatult positiivset vastukaja, mis omakorda innustas poisse ka igapäevaseks, tihti pingutust nõudvaks tööks.

Järgmine Pueri Cantorese kokkutulek toimub 2005/2006. aasta vahetusel Roomas – Euroopa tõelises kultuurikeskuses, mille külastamine pole poistele mitte ainult lõbus reis sõpradega, vaid kindlasti väga väärtuslik kultuurikogemus. Festivali ava- ja lõputseremoonia toimuvad Vatikanis, ka on loodetavasti võimalik kohtuda uue paavstiga. Kaasaja massikultuuri pealetungi tingimustes
on sellisest kokkutulekust osavõtt kindlasti vaimse tasakaalu pakkujana väärtuslik, seetõttu püüame igal juhul Rooma kokkutulekule sõita.



Et aga Eesti geograafiline asukoht on kesk-Euroopa suhtes äärmiselt ebasoodne, on Rooma reisimine paljude lapsevanemate jaoks üle jõu käivalt kulukas, eriti veel kui kooris laulab ühest perekonnast mitu poissi. Seetõttu palume võimaluse korral teie kaasabi reisi korraldamisel ja toetust reisi elluviimisel.

Alustasime ühist tegevust 1998.a. mais unplugged kontserdiga Hiiumaal, vanas Kassari kabelis. Sestsaadik on esinetud erinevates Eestimaa kirikutes ja kontserdisaalides, salvestatud Eesti Raadios. Üks meeldejäävamaid kontserte toimus 1999.a. suvel Uku Masingu juubeliaasta tähistamisel Lipa külas. Aastal 2000 esineti festivalil Jazzkaar.
Ehkki igapäevatöös oleme tegevad üsnagi erinevates muusikavaldkondades (vanamuusika, jazz, pop, klassika jm.), ühendab vaimulik rahvalaul meid sedavõrd, et tunneme koos musitseerimisest rõõmu ja oleme muidu ka head sõbrad.

Margo Kõlar

Collegium Consonante kammerorkester on tegutsenud Eestis üle 3 aasta. Esmakordselt esines orkester kontserdil “Tähtede helisev sära” 2001. aasta detsembris. Kollektiiv koosneb Euroopa traditsioonilistest väärtushoiakutest lugu pidavatest muusikutest, keda ühendab hea tahe ja rõõm koos musitseerimisest. Collegium Consonante on peamiselt keskendunud vaimulikku muusika esitamisele,  õhutades ka Eesti heliloojaid kirjutama uut kiriklikku muusikat. Selle kõrval esitatakse ka ilmalikku muusikat. Collegium Consonantele on kirjutanud esiettekanneteks muusikat Lauri Jõeleht, Piret Rips, Liis Jürgens, Mirjam Tally. Orkester on osalenud suurejoonelistel üritustel: C. Saint-Saënsi Jõuluoratooriumi televisioonisalvestus, F. Schuberti G-duur missa televisiooni salvestus ning Rooma Katoliku Kiriku Apostliku Nuntsiatuuri korraldatud Eesti Euroopa Liitu pühitsemise kontsertjumalateenistus. Orkestri kontsertmeistrid on Kristine Lilientale-Birniece (Läti) ja Piret Pilliroog ning kunstiline juht ja dirigent Lehari Kaustel.

Tantsutrupp Impulse, mis loodi 2007 aasta suvel ning mille eelkäijaks oli Sonico Tantsustuudio (2002-2007), on kaasaegset tantsu viljelev trupp. Trupi eesmärgiks on luua ja esitada koreograafiat, mis pakub publikule kõrgel tasemel kultuurilist, vahetut elamust ning annab võimaluse elu põhiväärtuste üle mõtisklemiseks. Koostöös tuntud välisartistide ja -koreograafidega soovib trupp aidata kaasa tantsumaastiku arengule Eestis ning rahvusvahelisel tasandil tegutsemise läbi Eestit tutvustada kui tõsiseltvõetavat kultuurialast koostööpartnerit.

Kui kunagi tekib isu kuulata vaikset ja intiimset laulu akustilise kitarrihelina saate mõnes hubases ruumis, siis Andres Jäätma kontserdil on see kindlasti võimalik. See tagasihoidlik kuid meeliülendav muusika mõjub väga rahustavalt kuid samas värvib kuulaja ette hulgaliselt peenetundelisi kujundeid.

Ansambel on tänaseks üks kõrgetasemelisemaid õigeusu muusikat viljelevaid koorikollektiive Eestis. Ta on tuntud ja tunnustatud ka laias maailmas, võitnud mitmeid auhindu, s.h. eriauhinna „Minimalism muusikas” võitja. Ansambel on Euroopa mitmete muusikafestivalide osavõtja, käinud korduvalt turneedel Venemaal, USA’s, Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Iirimaal, Suurbritannias, Ungaris ja Poolas. Ansambli koosseisu kuuluvad elukutselised muusikud, kes valdavad õigeusu muusika erinevate ajastute esitusstiile.

Kollektiivi tähtsaim repertuaar on varajane, kontsertesituses harva kõlav õigeusu muusika. Ansambli ulatuslikus kavas on ka vene vaimuliku muusika tähtteoseid (A.Arhangelski, D.Bortnjanski, P.Tšesnokov, S.Rahmaninov), nüüdisaja muusikat (John Tavener, Valeri Kalistratov jt.) ja eesti heliloojate loomingut (Cyrillus Kreek, Kuldar Sink, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Galina Grigorjeva jt.). Tänaseks on publiku ette toodud kaks muusikalist lavateost – muusikaline etendus „Andrease Passioon“ Arvo Pärdi muusika põhjal ja muusikaline draama koorile „Quo vadis?“, kus kõlab ka Veljo Tormise ja Arvo Pärdi muusika.

Ansambli esitusstiili iseloomustab sügav tähelepanu iga laulusõna tähendusele, viimistletud kõla ja hea stiilitaju. Mitmed muusikakriitikud on esile tõstnud sellele ansamblile omast erakordset /piano/’t. „Sellest/ ppp/-st oleks ka suvise vahtralehe liug läbi kostnud” (Ivalo Randalu „Sirp”, 02.07.2004.)

Ansamblil on valminud 3 audiokassetti ja 5 CD-d (FORTE Record Company, Albany Records UK, Viivo Muusika).

Kunstiline juht ja dirigent Valeri Petrov (1960) on Eesti Muusikaakadeemia vilistlane, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia laureaat (2003).